Minu parim AI-töötoa reegel: me ei ütle kunagi sõna „AI“

Minu parim AI-töötoa reegel: me ei ütle kunagi sõna „AI“.Räägime ainult päris probleemidest, mida inimesed täna tunnevad.

Sessioon algab kleepmärkmetega, mitte slaididega.

Inimesed kirjutavad üles, mis igapäevatöös valutab:• „Kaotame iga päev tunde käsitsi kontrollidele.“• „Keegi ei usalda süsteemi X numbreid.“• „Meie protsess läheb katki iga kord, kui mõni väli puudub.“

Mudeleid ei ole.Agente ei ole.Moesõnu ei ole.

Kaardistame negatiivsed tagajärjed, näiteks:• Kus aeg kaotsi läheb• Kus vead sisse hiilivad• Kus inimesed ei usalda enam süsteemi

Alles pärast suurimate ebatõhususte ja võitude järjestamist, ja alles siis, esitame teistsuguse küsimuse:

Kui nende töövoogude sees istuks nutikas assistent, sinu kontrolli all, mida see peaks tegema, et sa seda iga kord kasutaksid?

Inimesed vastavad väga konkreetselt:• „Märgi puuduvad andmed ära enne, kui vajutan saada.“• „Tee neist 20 leheküljest kokkuvõte minu ülesande jaoks, mitte üldiselt.“• „Selgita kummalisi juhtumeid selges keeles, koos linkidega toorandmetele.“

Nüüd on esimene samm tehtud ja saame sügavamale minna. Mõistame protsessi algusest lõpuni: osapooled, sisendid ja väljundid, kvaliteedireeglid ja olemasolevad süsteemid.

Siiani ei ole see „AI-projekt“.See on protsessi parendamise projekt, mis võib suuremas süsteemis AI-d kasutada või mitte.

Kõik võidavad.

Juhid kuulevad vähem juttu imedest.Tiimid näevad tööriista, mis arvestab nende tegelikkusega.

Usaldus ei kasva mudelist, vaid sellest, kuidas me selle seome probleemidega, mida inimesed oma igapäevatöös juba tunnevad.