Sinu meeskonna vastupanu AI-le on identiteedi küsimus

Sa arvad, et sinu meeskonna vastupanu AI-le on seotud töökoha kindlusega.

Ei ole. Asi on identiteedis.

Kui ma olin 6-aastane, palus õpetaja meil joonistada, kelleks me saada tahame.

See lihtne harjutus paljastab, milles on täna AI puhul juhtimise põhiprobleem.

Mäletan, et teised lapsed joonistasid tuletõrjujaid, arste ja piloote. Meid õpetati juba varakult oma identiteeti ametiga kokku sulatama.

Töö ja identiteedi kokkusulamisel on sügavad juured. 1522. aastal andis Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge igapäevasele tööle jumaliku „kutsumuse“ tähenduse. Esimest korda polnud su töö lihtsalt see, mida sa tegid. See oli osa sellest, kelleks sa olid määratud saama.

Kui sügaval see tänini on, näed ise. Mine Saksa kalmistule ja leiad hauakividele raiutud „Dr.“ või „Prof.“, mis määratleb inimesi auväärse ameti kaudu isegi surmas.

Nii et kui sinu inimesed AI-le vastu puiklevad, ei ole põhjus ainult hirm töökoha kaotamise ees.

Nad kardavad kaotada iseennast.

Põhiküsimus, mis enamikul on, aga mida keegi valjusti ei ütle, kõlab nii: „Kui masin teeb seda, mida mina teen, aga paremini... kes ma siis olen?“

Eksperdist peamiselt masina järelevaatajaks saamine tundub nagu alandamine. See on tähenduse murenemine.

Ja ausalt, mul pole sellele lihtsat vastust.

See on inimlik areng, millega oleme alles maadlema hakanud. Esimene samm on austada väljakutse sügavust.