„Top 1% ChatGPT kasutaja“ on uus töönarkomaani aumärk

Inimesed, kes uhkustavad, et on „top 1% ChatGPT kasutaja“, võivad mõtlemises kuuluda alumise 1% hulka.

Pool aastat tagasi märkasin oma käitumises midagi kummalist.

Kasutasin Claude'i tellimuse limiidi täiesti ära. Iga päev.

Kui Claude mind piiras, avasin Perplexity. Kaheksa tundi tööpäevas. Kaks nädalat järjest.

Tegelikkuses:

• Tundsin end kurnatuna
• Mu otsustusvõime oli udune
• Pea tundus korraga täis ja tühi

Olin oma mõtlemise välja andnud. Mitte trükkimise. Mõtlemise.

Mingil hetkel tabasin end: aitan elatise nimel arendada suveräänseid AI-süsteeme. Aga mu enda kasutus polnud üldse suveräänne.

Kasutasin AI-d nagu töönarkomaan kasutab tunde:

Rohkem prompte tundus edasiminekuna, rohkem väljundeid tõestusena.

Kui näen nüüd LinkedInis väiteid „top 1% ChatGPT kasutaja“, tunnen mustri ära. See on vana „ma töötan 24/7“ aumärk uues kuues.

Tunnid tööriistas ≠ mõtte sügavus.Tokenite arv ≠ otsustuse selgus.

AI power useriks olemine muutub ohumärgiks, kui:

• Alustad iga ülesannet vestlusaknas
• Tunned end ilma tööriistata kadununa
• Võtad väljundeid vastu kiiremini, kui neid kahtluse alla sead

See tee viib AI-toel tühja askeldamiseni, otsusteni, mis löövad tagasi, ja sinu enda mõtlemislihase aeglase hääbumiseni.

Sellest ajast on mu protsess teine: kõigepealt mõtlen, siis kirjutan prompti, teen pausi ja lasen mõtetel settida. Kui otsustusvõime tundub sessiooni ajal hägune, on see mulle märk, et ülejäänud päevaks eemale astuda.

Minu arvates on AI puhul väljakutse märgata, millal see lakkab olemast tööriist ja muutub karguks.

Kas oled seda mustrit oma AI-kasutuses märganud?