Klarna ja Duolingo loobusid AI-first lähenemisest enne, kui EL selle omaks võttis

Ursula von der Leyen kuulutas „AI first“ välja 2025. aasta oktoobris.

Selleks ajaks olid idufirmad, kes selle teerajajad olid, juba kursi ümber pööranud.

Klarna kaotas 700 klienditoe ametikohta ja teatas, et AI asendab need. 18 kuud hiljem palkavad nad inimesi tagasi, sest kvaliteet langes nii palju, et kliendid märkasid.

Duolingo kuulutas 2025. aasta alguses välja „AI-first transformation“ ja loobus lepingupartneritest. Aasta keskpaigaks seisis ettevõte silmitsi kestva kasutajate mässuga: inimesed kustutasid äpi ja loobusid protestiks aastatepikkustest seeriatest.

Ettevõtted, kes liikusid kõige kiiremini, liiguvad nüüd tagasi.

Aga konsultatsioonitööstus pole sõnumit kätte saanud.

Nad pakendavad praegu AI-first lähenemist keskmise suurusega ettevõtetele. Loovad FOMO-keskkonna, kus kiire tegutsemine loeb rohkem kui tagajärgede mõistmine.

Tulemus: enamik AI-juurutusi ei mõjuta kasumiaruannet.

Tehnoloogia töötab. Keegi ei vastuta tulemuse eest.

AI-first surub keerulised otsused (väärtuse loomine, riski omamine, vastavuskohustused, inimeste asjatundlikkus) kokku üheks suunaks: liigu AI-ga kiiremini.

See loob hoogu. Vastutust see ei loo.

Ettevõtted, kes arendavad püsivaid AI-süsteeme, küsivad teist küsimust:

„Kes vastutab tulemuse eest, kui see süsteem on töös: kui see toimib, kui see ebaõnnestub, kui tarnijad tingimusi muudavad või kui pead loobuma?“

Mitte „millise AI-tööriista me peaksime ostma?“

Ma nimetan seda Consequence-Driven AI Integrationiks.

See tähendab vastutusstruktuuride paikapanemist enne hanget:

• Probleemi kirjeldamine AI-d mainimata (kui see ei õnnestu, pole sul ärijuhtumit)

• Protsesside parandamine enne nende kiirendamist (katkiste töövoogude kiirendamine tekitab lihtsalt suurema segaduse)

• Vastavuse sisseehitamine arhitektuuri esimesest päevast, mitte hilisem koristamine

• Kogu omamiskulu arvutamine koos õigusülevaatuste, auditite ja väljumisstsenaariumidega

• Töökindluse optimeerimine enesejälgimise, enesekorrigeerimise ja human-in-the-loop mehhanismidega

• Enne juurutamist otsustamine, mis jääb inimestele ja mis automatiseeritakse, selle asemel et lasta ulatusel iseenesest kujuneda

• Koosloomine inimestega, kes süsteemi haldavad ja kasutavad ning kelle töötulemus sellest sõltub

• Ühe omaniku määramine, kes vastutab tulemuste eest kasumiaruandes

Üldised AI-piloodid jätavad need küsimused vahele. Nad eeldavad, et küll hiljem selgub.

Selleks ajaks on kogunenud uppunud kulud, mis teevad optimeerimise kalliks.

Edukad ettevõtted käsitlevad AI-d vastutusotsusena, mitte hankeotsusena.