Altmani mänguplaanis tuleb taju juhtimine enne riski juhtimist

AI kõige võimsam tegevjuht kasutab kindlat mänguplaani.

Ja kui oled mustrit kord näinud, ei saa sa seda enam nägemata jätta.

Siin on neli peamist käiku:

-

Käik 1: Hukatuse prohvet

2016: The New Yorkeri põhjalikus portrees kinnitab Altman oma pikaajalist muret ja hoiatab AI-st tuleneva „väljasuremise riski“ eest.¹

↳ Kontekst: Ajal, mil ta positsioneeris äsja loodud OpenAI-d mittetulundusliku vastumürgina suurkorporatsioonide kasumile orienteeritud AI-laboritele ja pidi meelitama ligi tipptalente, kes suhtusid korporatiivsetesse motiividesse skeptiliselt.

→ Eesmärk: Luua võimas asutajamüüt. Kui ta kujutab oma tööd vastumeelse ja raske koormana, kasvatab see tema isiklikku usaldusväärsust ja muudab organisatsiooni missiooni ehtsamaks.

-

Käik 2: Riigimees

2023: USA Senati ees tunnistusi andes kutsub ta üles looma AI järelevalveks „rahvusvahelist valvurit“.²

↳ Kontekst: GPT-4 hüpetsükli tipus, vahetult enne kui TIME paljastas, et tema ettevõte lobistas selle nimel, et tema mudeleid ei liigitataks EU AI Acti alusel „kõrge riskiga“ süsteemideks.³

→ Eesmärk: Saavutada „regulatiivne haaramine“. Nõudes avalikult litsentse, mida jõuavad endale lubada vaid rikkad tegijad, paistab ta vastutustundlik ja loob samal ajal väiksematele konkurentidele kõrged sisenemisbarjäärid.

-

Käik 3: Filosoof

2024: World Governments Summitil, millest kirjutas Fortune, raamistab ta ohu ümber: „tapjarobotite“ asemel räägib ta nüüd „peentest ühiskondlikest nihetest“.⁴

↳ Kontekst: Ajal, mil turvalisuse uurijad hakkasid lahkuma, põhjendades seda murega, et OpenAI seab tooted turvalisusest ettepoole, ja mis ennustas paar kuud hiljem „Superalignment“ meeskonna avalikku kokkuvarisemist.⁵

→ Eesmärk: Nihutada narratiivi. Suunates vestluse abstraktsetele pikaajalistele riskidele, juhib ta tähelepanu eemale vahetust ja konkreetsest kriitikast ettevõtte turvalisuskultuuri ja -praktikate aadressil.

-

See mänguplaan paljastab põhiprioriteedi: avaliku taju juhtimine tuleb enne tegeliku riski juhtimist.

Altruistliku eestkostja avalik etendus annab katte. Kulisside taga saab ta selle varjus edasi lükata oma agressiivset AGI-agendat, kaotamata aktsionäride usaldust.

Ja kui tema enda süngeimad hoiatused täituvad ja AI läheb kontrolli alt välja? Varuväljapääs on alati olemas.

Lõplik plaan tuli ilmsiks samas 2016. aasta intervjuus: ta on „prepper“. Ta tunnistas: „Mul on relvad, kuld, kaaliumjodiid, antibiootikumid, patareid, vesi, gaasimaskid... ja suur maatükk Big Suris, kuhu saan lennata.“¹

See on strateegia, mis sotsialiseerib riski ja privatiseerib ellujäämise, jättes maailma maadlema tagajärgedega, mille vallandamisele ta ise kaasa aitas.

Viimane käik?

Tulevane tsitaat Big Suri punkri turvalisusest:„Ma ju ütlesin.“

Mida sina arvad?Siiras altruism või strateegiline kalkulatsioon?